Autor:
Visit Estonia

Geoinformaatikahuvilised arutlevad Tartus vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara laiema kasutuse üle

1.–7. juulini toimub Tartus rahvusvaheline geoinformaatika konverents „Free and Open Source for Geospatial (FOSS4G) Europe 2024“, kus keskendutakse nii igapäevateenuste kasutamist kui ka tippteaduse tegemist võimaldavate vaba ja avatud lähtekoodiga geoinformaatika tarkvara rakendus- ja arendusvõimalustele. Konverentsi 160 ettekannet on alates 5. juulist veebiülekandena kõigile huvilistele jälgitavad.

Vaba ja avatud lähtekoodiga geoinformaatika tarkvara (FOSS4G) võimaldab luua rakendusi nii isiklike marja- ja seenekohtade ülesmärkimiseks kui ka suurte üleilmsete kliimamudelite loomiseks. Nende kasutajad on ühtmoodi nii suured rahvusvahelised ettevõtted (nt Google, Uber, Amazon) kui ka riigiasutused ja ettevõtted Eestist (nt Maa-amet, PRIA, RMK) ja mujalt maailmast. 

Konverentsi korralduskomitee liikme Tõnis Kärdi sõnul on vaba ja avatud lähtekoodiga geoinformaatika tarkvara suur väärtus see, et see on kulutõhus ja kaasav, soodustades koostööd nii riikide kui ka eluvaldkondade vahel. „Sel moel saavad geoinformaatika tööriistad kättesaadavaks igas maailma nurgas suurte tegijate kõrval ka üksikisikutele, haridusasutustele, omavalitsustele ning väikestele ja alustavatele ettevõtetele,“ rääkis Kärdi. Tema sõnul on selle kõrval suuremgi väärtus inimesed, kes kogu süsteemi koos hoiavad. „Oleme avatud kogukond, kes jagab oma teadmisi ja kogemust üle maailma,“ ütles Kärdi.

Tänu ülemaailmse arendajate kogukonna koostööle areneb selline tarkvara kiiremini kui paljud äritarkvaraprogrammid. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul on Eestis viimase kümne aasta jooksul tärganud suur huvi FOSS4G rakenduste kasutamise vastu. Paraku on seda tüüpi tarkvara arendajate kogukond siin veel üsna väike. „Tartu Ülikool on Eestis ainus kõrgkool, kus saab omandada geoinformaatika erialal magistrikraadi ja selle õppes on avatud lähtekoodiga tarkvaral oluline roll. Praegu on tööandjate nõudlus selle ala spetsialistide järele nii suur, et valdav osa meie üliõpilastest töötab oma erialal juba enne lõpetamist,“ ütles Uuemaa.

FOSS4G mitmekülgsusest annab aimu ka Tartus toimuva konverentsi peaesinejate tutvustatav teemadering. Nii kõneleb Stefanie Lumnitz Euroopa Kosmoseagentuurist (ESA) lähemalt selle rakendustest planeedi uurimisel, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) innovatsiooniekspert Athina Trakas selgitab, kuidas see tarkvara on mõjutanud meteoroloogia ja kliimateaduste valdkonda. Geoinformaatik ning transpordi- ja logistikaettevõtte Trimble Transportation tootejuht Jaak Laineste räägib aga lähemalt, kuidas FOSS4G abil saab veondussektoris CO2 jälge vähendada.

Üleeuroopaline konverents „Free and Open Source for Geospatial (FOSS4G) Europe 2024“ toob Tartusse pea 450 osalejat üle maailma ja saab teoks Rahvusvahelise Avatud Lähtekoodiga Ruumiandmete Fondi (OSGeo), Tartu Ülikooli maastikugeoinformaatika töörühma ja Eesti Geoinformaatika Seltsi koostöös.

Konverentsi toimumist toetavad GEOCAT BV,  rapidlasso GmbH, OPENGIS.ch, Euroopa Komisjoni algatus „Destination Earth“. Üritusel osalejate liikumisvõimalusi linnas toetab Tartu linnavalitsus. 

Tutvu konverentsi kavaga 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Artjom Berholts kaitseb doktoritööd "Light-enhanced sensors of oxidizing gases based on single-layer CVD graphene"

20. novembril 2024 kell 14.15 kaitseb Artjom Berholts doktoritööd "Light-enhanced sensors of oxidizing gases based on single-layer CVD graphene".
EHA

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris räägitakse kliimamuutuste käsitlemisest hariduses

Bilal Gul kaitseb doktoritööd „Palaeotemperature reconstruction based on oxygen stable isotopic trends from the Ordovician-Silurian brachiopods of Baltoscandia“

29. novembril kell 12.15 kaitseb Bilal Gul geoloogia erialal doktoritööd „Palaeotemperature reconstruction based on oxygen stable isotopic trends from the Ordovician-Silurian brachiopods of Baltoscandia“ („Paleotemperatuuri rekonstrueerimine Baltoskandia Ordoviitsiumi ja Siluri käsijalgsete kojamaterjali stabiilsete hapnikuisotoopide põhjal“).